"...igaljuhul selle sepa teele ma ette ei taha küll siis jääda...

muidu lööb veel rusikaga äkki surnuks ja nülib küüntega ära"

hahhaa. väga hea nali.

või ka mitte ;)

Do I contradict myself?

Very well then I contradict myself,

(I am large, I contain multitudes.)
Walt Whitman

möödas on nädalavahetus ja paar töökas-lõbusat päeva. nädalavahetusel, kui võtsin aja maha, sain aru, kui väsinud ma tegelikult olen. huvitav, et enne see nii kohutav ei tundunudki. loodan pühade ajal lähedastega koos olla ja mõnuleda. ning loodetavasti suudan tempot veidi aeglasemana hoida. kui ma seda ei tee, siis ei ole enam kedagi teist süüdistada.

paar viimast päeva olen saanud ainult häid uudiseid. loodetavasti minu õnn ei pöördu, aga nagu ma juba varemgi nentinud olen, mida rohkem ma oma õnne nimel töötan, seda rohkem näib seda olevat.

nüüd tuleb leida ainult tasakaal.

kohtasin täna üht toredat vana naist, rääkisime budismist ja ta innustas mind joogaga jätkama. paljud vanad naised on targad.

head õnne kõigile...

Some luck lies in not getting what you thought you wanted but getting what you have.
Garrison Keillor

mida ma küll teeksin, kui mul arvutit poleks. god forbid... võib-olla läheksin magama ja ei kolaks netis. või ka mitte.

happy-happy-joy-joy, selleks aastaks eksamid läbi, jaanuaris jätkame.

põhimõtteliselt ma tülgastunud kõigest ja idee A-ga gueadeloupe'i minna näib aina ahvatlevam. njah! tegin väikesed kalkulatsioonid (tõesti väikesed, sest arvud väga väikesed) ning nentisin, et mul puudub selleks raha.

nii et heal juhul alutaguse metsadesse, mis, muide, on talvel ülilahedad.

jõulukinke minult see aasta ei saa. kahju! ei saa. see tingel-tangel kohustusliku rõõmsa olemisega ning kaubanduskeskustes möirgava jõulu-ma-lähen-kohe-hulluks-muusikaga viskas lõplikult üle. nagu iga aasta.

mul ei ole kinkide tegemise tuju. ei ole. mõelge ise midagi välja. arvatavasti teen kokkuhoitud raha eest mingile fondile toetuse, mingid ideed juba olemas.

jesus, teha mingi juudipoisi sünnipäevast nii palju kära. ma üritan juba aastaid oma sünnipäevi maha vaikida, suure hädaga saavad ära peetud. mitte, et mul midagi kristluse, juutide või jõuluvanade vastu oleks.

aga...

miks ma pean sellest pullist osa võtma?

If Jesus Christ were to come today, people would not even crucify him. They would ask him to dinner, and hear what he had to say, and make fun of it.
Thomas Carlyle

kell on pool ükskõik.

Three o'clock is always too late or too early for anything you want to do.
Jean-Paul Sartre

nii. isiksuse eksam oli kirves ning eksamiks õppimine suheliselt mõttetu, sest küsiti nii tohutult detailselt, et minu vana karu aru neid asju ei võtnud. kasutasin bingo süsteemi ja üritasin märkida vastuseid, mis sisaldasid tuttavaid sõnu. järgmine on kultuur ja areng. juhuu.

mõtlesin selle peale, millal ma tõeliselt õnnelik ja eluga rahul olin. augustis ja septembris. pärast seda on kuidagi hägune kõik olnud. ma ei ole õnnetu, aga eluga tõeliselt rahul ka mitte. ja on olnud väga ilusaid hetki ja päevi, aga need on hetked, mitte püsivad olukorrad. njaa, ma isegi kujutan ette, milles asi võib olla.

igatahes päevad lähevad mööda aga tõelist tantsutahet ja laululusti pole. ja tegelikult ma pole depressiivne tüüp. midagi pole halvasti. aga seda on vähe. R rääkis, et temal ka olnud rahulolematust, sest ta on alati leidnud, et võiks rohkemat. aga kui ma rohkem kriise läbi elan, siis rahuldun vähemaga, et õnnelik olla. ehk siis, minu kriisi põhjuseks on kriiside puudus. ;) loogiline, eks...

Ninety percent of everything is crap.
Theodore Sturgeon

mina olen lihtne inimene. ma ei oska-taha-viitsi-suuda asju ja elu keeruliseks teha ning mõelda. et jääme lihtsaks. lihtne ei ole banaalne või sisutu või triviaalne või mõttetu. lihtne on lihtne.

lihtne on ka hea. lihtne on elementaarne. lihtne on ürgne. asjad lihtsalt on. ei ole vaja alati tagamõtet või allteksti või ridade vahelt midagi lugeda.

nagu ma kord ütlesin "ma olen psühholoogiatudeng. ma ei saa asjadest aru. mulle tuleb otse öelda."

jah! olengi lihtsameelne. teie olge siis keerulised edasi, kui tahate. mina ei taha. kahju!

This is my simple religion. There is no need for temples; no need for complicated philosophy. Our own brain, our own heart is our temple; the philosophy is kindness.
Dalai Lama

närvid läbi. liimist lahti. mentaalses mõttes vrakk.

tüdinud. väsinud. tülpinud.

kõigest.

jätke mind rahule. vajan aega endale.

mitte, et teie süüdi oleks.

aga nüüd siis teate.

vrakk.

One of the most appalling comments on our present way of life is that half of all the beds in our hospitals are reserved for patients with nervous and mental troubles, patients who have collapsed under the crushing burden of accumulated yesterdays and fearful tomorrows. Yet a vast majority of those people would be walking the streets today, leading happy, useful lives, if they had only heeded the words of Jesus: "Have no anxiety about the morrow"; or the words of Sir William Osler; "Live in day-tight compartments."
Dale Carnegie

kell on pool kaks öösel. ärkan kohina peale. mõtlen, et korterikaaslane läks pesema. kohin on kahtlaselt vali. tõusen püsti, lähen olukorda kontrollima. korterikaaslane ütleb, et tema arvas mind vannitoas olevat. läheme vaatama. vannitoas ei midagi, ei kedagi. teen wc ukse lahti ja olen hetkega läbimärg. wc ujub, sest loputuskasti viiv toru oli lõhkenud. riided koridoris on läbimärjad. kingad on märjad. vett purskab. kas ma juba mainisin, et mina olin läbimärg? kas ma mainisin, et ma olin just voodist tõusnud? kas ma mainisin, et vesi oli jääkülm? sukeldun siis toru juurde, mõtlen, et kuidas ma korteri vee kinni saan. siis näen seda toru sulgevat kraani. pusin... ja võit. vesi ei purska enam meeletu survega kaugustesse ja kõrgustesse. aga külm on. märg on. ja siis hakkab kuivatamisaktsioon. ja siis on juba naljakas. aga alles siis. kas ma mainisin, et vesi oli jääkülm?

I've got a twisted sense of humor, and everything amuses me.
Robert Heinlein

südaöö, kuulan muusikat ja loen õppejõudude blogisid :)

õppimisest on täiesti villand. homme (s.t juba täna) on kliinilise eksam ja psyhhomeetria kontrolltöö. kliinilisega pole hullu, aga psyhhomeetriaks pole jõudnud veel õppima hakatagi.

täna oli raske päev. hommikul uurimustöö projekti esitamine, siis nõustamise kontrolltöö ja siis veel suhtlemistreening, kus ma end tõsiselt ületasin. videosalvestused ei meeldi mulle üldse, avalikud esinemised ei meeldi mulle üldse, 15 psühholoogihakatist, kes iga su sõna ja mitteverbaalset väljendust kommenteerivad (mina nende seas), ka mitte. tegelikult on need hakatised väga toredad inimesed, aga kahjuks piisavalt kompetentsed, et õiglaselt kritiseerida :P

tegelikult peaksin praegu magama, sest viimased ööd unetud olnud. aga samas ma pole ainuke... seminaritöö juhendaja saatis eelmisel ööl pool üks mulle meili. ja kursakaaslased, kes magavad päeval ja öösiti üleval jne jne jne

When I examine myself and my methods of thought, I come to the conclusion that the gift of fantasy has meant more to me than any talent for abstract, positive thinking.
Albert Einstein

eile oli siis viin. aga isegi see ei suutnud mind unetusest vabastada.

mõtlesin eetikale ja selle õpetamisele. mitte et ma arvaks, et eetika loengud on mõttetud. ma lihtsalt ei nõustu alati neis räägituga. sest kuigi me kanname vastutust oma klientide ja ühiskonna ees, peame me lõpuks vastust andma ka iseendale. aga see on juba pikem jutt...

kirjutasin hommikul iseseisvalt valmis esimese kohtueelse ettekande. homme läheb see veel toimetamisele ning siis loodetavasti kohe kinnitamisele. neli nädalat uurimistööd ja analüüsi ning siis sa võtad selle kõik mõne tunniga piiratud arvu sõnadega kokku. ja siis ongi läbi. korraga ongi kõik.

In real life, unlike in Shakespeare, the sweetness of the rose depends upon the name it bears. Things are not only what they are. They are, in very important respects, what they seem to be.
Hubert H. Humphrey

njaa... käib töö ja vile koos. kohutavalt kiire on,

sest tegemisi on nii töö-, kooli- kui eraelus. juba nädalake ma pole öösiti kuigi palju maganud. täna öösel mängisin toreda seltskonnaga bridži, eile öösel üks sünnipäev (ka toreda seltskonnaga) ja enne seda unetus (endale olen alati suurepärane seltskond).

neljapäeval käisin verd andmas esimest korda elus ja sain endale kohtumajja lõpuks oma kruusi, ilusa pelikaniga. weeee... mul on kruus. aga vere loovutamine ei olnudki mingeid ebameeldivusi tekitav. nojah, enne seda, kui nõel veeni torgati, olin tohutult närvis, kuid niipea kui protseduur ise pihta hakkas, oli kõik suurepärane. ja terve päev oli hea olla.

ilm on külm ja õhk karge, mulle see meeldib.

aga nüüd ma lähen hetkeks magama, sest uurimuse projekt, mida ma päevi teinud olen, enam ei edene, kuna mõte ei liigu ning tähelepanu hajub.

One of the symptoms of an approaching nervous breakdown is the belief that one's work is terribly important.
Bertrand Russell

luuletajad,

lollid loodrid,
rahva poolt

nüüd üles poodi,
sest et lollid luuleloodrid

polnud üldse rahva moodi

nagu näha, ei pea ma kirjutamist kuigi perspektiivikaks tegevuseks.

Writing gives you the illusion of control, and then you realize it's just an illusion, that people are going to bring their own stuff into it.
David Sedaris

rumalad inimesed on armsad
neil on antud vabadus mitte teada
targad inimesed on hirmsad
neil on vabaduseks vaja teada

If an idiot were to tell you the same story every day for a year, you would end by believing it.
Horace Mann

erakordselt ilus ilm oli täna. tõesti. kogu maailm on valge ning isegi see kole uus kaubamaja näib nüüd kaunina.

rahunesin täna, sest taipasin, et mõningad asjad peavad lihtsalt rahulikult paika loksuma. minu hüsteeriliset närveerimisest pole kunagi kasu olnud :P heheee, eks ma veidi liialdan ka.

When I'm working on a problem, I never think about beauty. I think only how to solve the problem. But when I have finished, if the solution is not beautiful, I know it is wrong.
R. Buckminster Fuller

nüüd see on siis jälle käes... üksindus. jah, see möödub, aga praegu on üksindus. fakt.

It is a very lonely life that a man leads, who becomes aware of truths before their times.
Thomas Brackett Reed

siin ta nüüd on, mu mõttekäik. lühendamata ja parandamata.

---

kas eestlasel, või inimesel üldse, on võime eristada müüti reaalsusest? enne küsimuse enda juurde asumist oleks mõistlik täpsustada, millest tegelikult jutt käib. defineerides reaalsust kui tegelikkust, üritan ma selle täpsustusega mõista anda, et kui ma selleni, vähemalt veel, ei ole jõudnud, siis sellesama reaalsuse poole ma igatahes püüdlen. müüt on sellisel juhul mittetõelisus ehk väljamõeldis.
kõigepealt peaksin ma hajutama nende kahtlused, kes ei ole väga kindlad selles, et midagi, mida saaks nimetada reaalsuseks, üldse olemas on. kuna on üsna selge, et küsimusele, mille vastust juba pikemat aega nii mõnigi nimekas filosoof on otsinud, lahendust ma ühes lõigus anda ei suuda, nendin lihtsalt, et mina kuulun nende kilda, kes usuvad, ja arvavad end teadvat, et midagi reaalset ja objektiivset siiski eksisteerib.
minul isiklikult kerkib esimesena küsimus müüdi ja reaalsuse sarnasusest. tajuuuringud näitavad, et objekte aetakse tihtipeale siis segi, kui nad on millegi, näiteks värvi või kuju poolest ühte moodi. abstraktsioonidega on asi keerulisem. mis on näiteks ideede või mõttekäikude sarnasuseks, et me võiksime nad segi ajada? üks võimalik vastus – me soovime mõlemasse uskuda.
võib-olla on hoopis reaalsuse lõpu ning ebareaalsuse alguse üleminek niivõrd hägune, et piiri tõmbamine on võimatu, ning eksimine paratamatu? kui see nii on, siis saab seda ebaselgust hästi ära kasutada. seda võivad teha need, kes müüti või tõelisust (kumba parajasti rohkem vaja on) kuulutada üritavad, aga ka meie ise. nimelt näikse inimesel olevat suurepärane võime mingit ideed, mõttekäiku või ka fakti eitada, kui see ei ole koherentne tema seniste arusaamade või tõekspidamistega.
võib-olla on eestlased alati eelistanud müüti reaalsusele. kui vaadata meie rahva ajalugu ning anda hinnang sellele kui „raske periood“, siis on tõenäoline, et terve rahvus ehitas endale müütide süsteemi nägemaks maailma sellisena nagu see olema peaks, mitte on. nii võib küsimusele muidugi läheneda, kuid ma vaidleksin vastu, et sellist hinnangut on üldse võimalik anda. panna teatud ajaloosündmustele ning põhjust-tagajärg seostele külge silt “hea”, “halb”, “kurb”, “raske” on mõttetu ning ise müüte loov.
NSV Liidu, nagu iga teise okupatsiooni ajal valitses ühiskonnas kummaline olukord, kus reaalsust varjutas selle ette kardinaks ette tõmmatud müüt. nagu me kõik teame, on eestlaste puhul tegemist ühe äärmiselt targa ning nutika rahvaga (iroonia) ning me võiksime uskuda, et kõik teadsid, mis on kardina taga. mina kahtlen selles. absurdne pilt maailmast, kus kõik on rõõmsad ning õnnelikud, on jälgi jätnud tänaseni, kus inimesed eitavad mõningaid enda või oma perekonna probleeme, sest pole sünnis, et need üldse olemas on.
ebaõiglane oleks aga püstitatud probleemi uurides ajalooga piirduda, sest tänapäev annab rohkelt materjali. kas kapitalistliku ideoloogia loosungid peegeldavad reaalsust või pigem seda, mida me reaalsusena näha sooviksime? kiire majanduskasv ning arenguriigile vastav külmkappide arv saja elaniku kohta tähendavad edu ja õnne? siinkohal tsiteeriksin üht mulle armsat õppejõudu ning ütlen tema moodi rahulikult ning mõtlikult: “kurat seda teab…”.
tõstaksin esiplaanile minu jaoks ühe olulise küsimuse. kas Eesti ja eestlased on reaalselt vabad? mis annab vabaduse? kui on nii, et tõeline rahu ja vabadus tuleb vaid rahaga, siis tuleb esimesele küsimusele anda eitav vastus. kui tõeline vabadus on meie meelte ning mõtete vabadus, võiks vastus olla teistsugune, aga mitte tingimata. ühiskonnas ei ole valitsev, vähemalt veel mitte, ideede vaba vahetamine ning nende üle diskuteerimine; veel ei julge kõik meist avaldada oma arvamust ka siis, kui see erineb enamiku omast.
normaalsust ei ole mõttekas piiritleda vaid kitsalt sellega, mida näeb ja teeb enamik. kui kaks kolmandikku eestlastest elab õnnelikult või kolm neljandikku meediaväljaannetest esindab rikkaid ning ilusaid, siis see ei ole veel täielik pilt tõelisusest. olgugi mu mõte ketserlik, usun ma, et praegusel hetkel loob ajakirjandus iseend üha enam toitvat müüti sellest, milline on elu Eestis, mis on Eesti ning kes on eestlane.
pean nüüd tagasi tulema alguse juurde... kas eestlane oskab eristada müüti reaalsusest? seda peab otsustama lugeja. suutsin ma anda pildi tegelikkusest või lõin ma illusoorse kujutise? igal juhul loodan ma, et vähemalt auväärt lugeja on suuteline seda hindama.

---

jäin teisega ise päris rahule, žürii ka. täitsa hea tunne on.

Joel: That's the movies, Ed. Try reality.
Ed: No thanks.

sain täna hea uudise teada. ja koos sellega anti kaasa üks dilemma. nüüd on mul valida, kas olla edev või kitsarinnaline. mis on parem? mis halvem? tegelikult on tegemist pseudoprobleemiga. ma teen probleemi millestki, mis seda iseenesest ei ole. see on mulle tüüpiline. kas minu eksistentsi olemuseks on ühest kriisist väljaujumine, et järgmisesse uppuda? võib-olla, aga senini on see olnud üsna hea strateegia. näete! siin ma olen ning teisiti ei saa.

The truth that makes men free is for the most part the truth which men prefer not to hear.
Herbert Agar

naised laulavad. täiest kõrist ja kogu hingega, väge täis.

ei ole hallutsinatsioon. leila, kadi ja anna on.

väega väega värk.

väsitav päev oli. unetu öö enne seda ja siis veel palju järelemõtlemist ning tööd. palju valesid otsuseid, palju otsustamatust.

ähvardatakse politseiga. korteris laulavad kolm naist seto laule.

One ought, every day at least, to hear a little song, read a good poem, see a fine picture, and if it were possible, to speak a few reasonable words.
Johann Wolfgang von Goethe

mõned unetud ööd mulle ei meeldi.

When I woke up this morning my girlfriend asked me, 'Did you sleep good?' I said 'No, I made a few mistakes.'
Steven Wright

ma olevat muutunud viimasel ajal... mitte just paremuse suunas. ma ise hmmm... seda päris hästi küll ei märka. ma tunnen end rõõmsamana ja muretsen vähem ja üldse näib elu helgem, seda küll, aga ei midagi enamat. kõiki teisi näib see häirivat. olgu, see on täielik liialdus, mitte kõiki, aga nii mõndagi.

mulle tehti tööpakkumine, aga arvatavasti ma ei saa seda kohta ATS-i tõttu ikkagi. see maagiline vanusepiir -21 aastat- et saada vanemametnikuks. hmm... ja raha kuluks ju ära.

mida veel? hommikul suutis üks telefonikõne meele mõrudaks teha. mängud, komplikatsioonid, ülemõtlemised ja ülemäärased ootused. see kõik väsitab ja ei lase keskenuda olulisele.

kliinilises oli kontrolltöö, päris hästi läks, kreegipuu suutis teha tõesti raske töö, aga see oli vähemalt huvitav. soov klinitsistiks saada süveneb jätkuvalt.

ja veel... ma ei mõtlegi, et ma olen ilus, tark ja tore. muidugi ma eksin ja teen vigu. aga ma vabandan ja üritan end muuta. andestada võiksin ise muidugi rohkem.

Most human beings have an almost infinite capacity for taking things for granted.
Aldous Huxley