nii. isiksuse eksam oli kirves ning eksamiks õppimine suheliselt mõttetu, sest küsiti nii tohutult detailselt, et minu vana karu aru neid asju ei võtnud. kasutasin bingo süsteemi ja üritasin märkida vastuseid, mis sisaldasid tuttavaid sõnu. järgmine on kultuur ja areng. juhuu.
mõtlesin selle peale, millal ma tõeliselt õnnelik ja eluga rahul olin. augustis ja septembris. pärast seda on kuidagi hägune kõik olnud. ma ei ole õnnetu, aga eluga tõeliselt rahul ka mitte. ja on olnud väga ilusaid hetki ja päevi, aga need on hetked, mitte püsivad olukorrad. njaa, ma isegi kujutan ette, milles asi võib olla.
igatahes päevad lähevad mööda aga tõelist tantsutahet ja laululusti pole. ja tegelikult ma pole depressiivne tüüp. midagi pole halvasti. aga seda on vähe. R rääkis, et temal ka olnud rahulolematust, sest ta on alati leidnud, et võiks rohkemat. aga kui ma rohkem kriise läbi elan, siis rahuldun vähemaga, et õnnelik olla. ehk siis, minu kriisi põhjuseks on kriiside puudus. ;) loogiline, eks...
No comments:
Post a Comment