kirjutamine ei ole viimasel ajal prioriteet olnud. olen seda küll teinud, aga peamiselt kantseliiti täis bürokraatlike tekste vorpides. tööga seoses on arvatavasti muutused tulemas. uued inimesed, uued väljakutsed.
hakkasin mõtlema, et miks ma pidevalt seda vaheldust ja väljakutseid otsin. mis juhtuks, kui vahepeal ei oleks raske? mis siis, kui oleks kerge? loomulikult on see vaid üks aspekt, aga ma lasen ka neil mõtetel peast läbi käia.
...
olen väga rahul, et mul on palju toredaid sõpru. on kiilakaid, on karvaseid, on jõmme, on oivikuid, on beibesid ja vampe, on feministe, on noori ja vanu, mehi ja naisi, usklikke ja uskumatuid. aga nad kõik on.
...
peaksin rohkem aega koolile pühendama, kui tahan see semester mõnegi aine tehtud saada. esimene närvesööv katsumus on ees juba järgmisel nädalal - teadvuse loodusteaduslik käsitlus.
An idealist believes the short run doesn't count.
A cynic believes the long run doesn't matter.
A realist believes that what is done or left undone in the short run
No comments:
Post a Comment