võrdõiguslikkus. õigemini selle volinik. vestlesin sel teemal mõne aja eest oma kursakaaslastega ja hiljuti ka sõpradega. ning kõik olid üllatunud, kui ütlesin, et see koht tuleks küll mehega täita. mehed, kes seda kuulevad, naeravad rõõmuga, ja naised saadavad salvavaid pilke. aga miks siis mees? sest võrdõiguslikkus tähendabki just võrdõiguslikkust. naine on mehega võrdne ja mees ka naisega.

naljakas, et inimesed ei näe, et selle koha täitmine naisega on täpselt nende samade stereotüüpide toetamine, millega võideldakse. ja nii muutub võrdõiguslikkuse voliniku amet karikatuuriks. kas pole naljakas, et automaatselt eeldatakse, et võrdõiguslikkuse küsimusega tegeleb meil naine?

võib-olla ei olnudki sellele kohale mõnd meest kandideerimas, sest keegi ei kujutanudki ette, et mees sellisel positsioonil võiks olla. jumala pärast, mul ei ole midagi praeguse võrdõiguslikkuse voliniku vastu. mulle meeldib, et ta tegeleb näiteks poiste põhikoolist väljalangemise probleemiga. nii poistel kui tüdrukutel on ju õigus haridusele. aga ikkagi jääb kripeldama, et ideaalide eest võitlejad ise oma ideaale jalge all trambivad.

I'm just a person trapped inside a woman's body.
Elayne Boosler