pikk nädal on jäänud selja taha. olen olnud väga töökas, tõsi küll, samas palju koolitööd unarusse jättes, aga ma tunnen, et nädal on asja ette läinud. on olnud nii kurbust kui rõõmu, kainet pragmaatilisust kui ka joovet ja joovastust. calvados ja cognac on lihtsalt hedonistlikeks õhtupoolikuteks parimad kaaslased, kui mõnusad vestluskaaslased vaid hetkeks kõrvale jätta.
jumal tänatud, et minu ümber on inimesi, kellest hoolida võin ning kes minust hoolivad. oma ääretus individualismis ja egotsentrilisuses vajan mõnikord kedagi, kelle lummusesse sattuda, kellega vestlusesse võiks end lasta kaasa kiskuda.
ja ometigi pean ma nentima, et õnneks või kahjuks ei ole need inimesed osake hallist keskpärasusse kaduvast massist.
No comments:
Post a Comment