nii, nüüd on see ametlik. ei jõudnud tartu ülikoolist välja pääsedagi, aga olen nüüd juba jälle sees.

see on mingi lõks :P

võtsin magistri sisseastumisksamit alguses üsna rahulikult, eelkõige seepärast, et olin veendunud, et ma ei pea kindlalt sisse saama sellele erialale sellel aastal. kui aga ootamatult selgus, et järgneb ka suuline eksam, ärritusin. komisjonis olid harro, konstabel, kastepõld-tõrs ja kreegipuu. igaüks neist suutis minus omal moel paanika tekitada. kuidas see nüüd oligi - "psühholoogid on kamp küünikuid"? igatahes jäin ma ellu ja tuleb välja, et olen ainukene mees, kes sel aastal psühholoogiat magistrantuuris õppima asub.

kavatsen tuleval aastal võtta rahulikumalt kui eelmisel, kuid loodan leida rohkem võimalusi süvenemaks ja mõistmaks.

I have never let my schooling interfere with my education.
Mark Twain