ma pole kohe pikka, pikka aega kirjutanud. ühelt poolt on hästi palju tegemist olnud ning ei ole raatsinud end igapäevastest toimetustest välja rebida, teisalt pole seda õiget kirjutamistuhinat peale tulnud. kirjutanud olen küll, aga rohkem sõpradele kirju ning referaate-esseesid (või esseid?).

millega ma siis kõik see aeg tegelenud olen? hmm. no kindlasti oma lähedaste ning kallitega, aga päris palju ka iseendaga.

kevadmasendus on peal. on küll tunda seda, mida D. nimetab "märja mulla lõhnaks", seda kevadist teistmoodi õhku, aga päikest on vähe näha olnud. vähem kui talvelgi.

mõtlesin täna kevade puhul ka hommikul kesklinna jalutada, aga targem oleks olnud see tegemata jätta. vihma sadas ning üks auto suutis mind pealaest jalatallani ikkagi mudaseks pritsida. kõige tipuks hõõrusin endale uute kingade innukal kaasabil varbale villi ja selle kohe katki ka. kui ma seda kohtumajas parandama hakkasin, astus sisse vangla asedirektor, ma arvan, et jätsin endast kustumatu mulje.

käisin huvitavat kohtuistungit vaatamas, see oli 7 korda edasilükatud ning täna lõpuks toimus. nii advokaat kui prokurör esinesid mõnusalt emotsionaalselt ja panid täie rauaga. prox hõikas kaitsjale peale istungit veel lustlikult "ringkonnas näeme!". istungeid on väga lahe vaatamas käia, aga tegelikult ei ole mõistlik n.ö lava taga toimuvat uurida. illusioonid purunevad. ja arvamus kohtusüsteemist langeb.

Salus Populi Suprema Est Lex
Cicero