tasa-tasa-tasapisi hakkab esimene kursus lõpule jõudma. siiani eksmid suhteliselt hästi läinud, mis pani mind cum laude peale mõtlema. eelkõige selle peale, miks inimesed seda minult ootavad. ja ma ei suuda vastust sellele leida. see on nii paljudele tähtsam kui minule endale. ja see on kuidagi kummaline. "pole sinu asi see, kus ma käin ja mida teen"

käisin smilersi kontserdil, smilers oli ok, aga mihkel raud oli vaimustav. tegelikult oli lahe, kuigi ei saa öelda, et ma nüüd kunstielamuse oleks saanud :)

avastan, et kuigi mul on päris palju sõpru, ei ole mul üldse nende jaoks aega. see on halb. väga. aega tuleb teha ja seda ma nüüd usinalt üritangi. samas on tahaks täiesti uusi inimesi tundma õppida, mulle meeldib inimesi avastada. huvitav, et ka vanade sõprade kohta on võimalik teada saada fakte, mis ikka veel üllatavad. jälle kord pean tõdema, et inimesed on ühed huvitavad olendid.

loodetavasti tuleb ilus suvi, tahan midagi huvitavat teha, ainult maal töötada ka ei viitsi. oleks tahtnud euroopasse, aga ei usu, et sellest midagi välja tuleb, keegi ei ole valmis minuga meeletult seiklema tulema. kes teab, kes teab?

In all affairs it's a healthy thing now and then to hang a question mark on the things you have long taken for granted.
Bertrand Russell