täna andis taas mõtteainet kolleeg E, kelle abil võisin tõdeda, et vastupanuga võideldes osutan vastupanu.
...
kell on neli öösel, kui leele mind susiseva "issiga" äratab. vaatan talle otsa ja ta ütleb küsivalt "jänku?". otsin siis tema kaisujänku üles, ulatan talle ning ta keerab jumala rahuga uuesti magama. mina hakkan päikesetõusu vaatama.
No comments:
Post a Comment