neljapäeval supervisioonis tegelesin lähedustega, mida on vaja ületada, et elada elamisväärselt. maal oli niiske. päike ei paistnud ja vihma tibutas.
täna õhtul helistas kolleeg, et ei saa olulisil põhjustel lähiajal tööle tulla. võtsime eesmärgiks mitte üle oma varju hüpata.
Alas! must it ever be so?
Do we stand in our own light, wherever we go,
1 comment:
astume sammu lähedusele lähemale.
Tere!,
Sina asud siin, mina asun seal:
http://space4evil-lyn.blogspot.com/
ühed hullud mõlemad.
:-)
Evelin V.õhh
Post a Comment