"...igaljuhul selle sepa teele ma ette ei taha küll siis jääda...

muidu lööb veel rusikaga äkki surnuks ja nülib küüntega ära"

hahhaa. väga hea nali.

või ka mitte ;)

Do I contradict myself?

Very well then I contradict myself,

(I am large, I contain multitudes.)
Walt Whitman

möödas on nädalavahetus ja paar töökas-lõbusat päeva. nädalavahetusel, kui võtsin aja maha, sain aru, kui väsinud ma tegelikult olen. huvitav, et enne see nii kohutav ei tundunudki. loodan pühade ajal lähedastega koos olla ja mõnuleda. ning loodetavasti suudan tempot veidi aeglasemana hoida. kui ma seda ei tee, siis ei ole enam kedagi teist süüdistada.

paar viimast päeva olen saanud ainult häid uudiseid. loodetavasti minu õnn ei pöördu, aga nagu ma juba varemgi nentinud olen, mida rohkem ma oma õnne nimel töötan, seda rohkem näib seda olevat.

nüüd tuleb leida ainult tasakaal.

kohtasin täna üht toredat vana naist, rääkisime budismist ja ta innustas mind joogaga jätkama. paljud vanad naised on targad.

head õnne kõigile...

Some luck lies in not getting what you thought you wanted but getting what you have.
Garrison Keillor

mida ma küll teeksin, kui mul arvutit poleks. god forbid... võib-olla läheksin magama ja ei kolaks netis. või ka mitte.

happy-happy-joy-joy, selleks aastaks eksamid läbi, jaanuaris jätkame.

põhimõtteliselt ma tülgastunud kõigest ja idee A-ga gueadeloupe'i minna näib aina ahvatlevam. njah! tegin väikesed kalkulatsioonid (tõesti väikesed, sest arvud väga väikesed) ning nentisin, et mul puudub selleks raha.

nii et heal juhul alutaguse metsadesse, mis, muide, on talvel ülilahedad.

jõulukinke minult see aasta ei saa. kahju! ei saa. see tingel-tangel kohustusliku rõõmsa olemisega ning kaubanduskeskustes möirgava jõulu-ma-lähen-kohe-hulluks-muusikaga viskas lõplikult üle. nagu iga aasta.

mul ei ole kinkide tegemise tuju. ei ole. mõelge ise midagi välja. arvatavasti teen kokkuhoitud raha eest mingile fondile toetuse, mingid ideed juba olemas.

jesus, teha mingi juudipoisi sünnipäevast nii palju kära. ma üritan juba aastaid oma sünnipäevi maha vaikida, suure hädaga saavad ära peetud. mitte, et mul midagi kristluse, juutide või jõuluvanade vastu oleks.

aga...

miks ma pean sellest pullist osa võtma?

If Jesus Christ were to come today, people would not even crucify him. They would ask him to dinner, and hear what he had to say, and make fun of it.
Thomas Carlyle

kell on pool ükskõik.

Three o'clock is always too late or too early for anything you want to do.
Jean-Paul Sartre

nii. isiksuse eksam oli kirves ning eksamiks õppimine suheliselt mõttetu, sest küsiti nii tohutult detailselt, et minu vana karu aru neid asju ei võtnud. kasutasin bingo süsteemi ja üritasin märkida vastuseid, mis sisaldasid tuttavaid sõnu. järgmine on kultuur ja areng. juhuu.

mõtlesin selle peale, millal ma tõeliselt õnnelik ja eluga rahul olin. augustis ja septembris. pärast seda on kuidagi hägune kõik olnud. ma ei ole õnnetu, aga eluga tõeliselt rahul ka mitte. ja on olnud väga ilusaid hetki ja päevi, aga need on hetked, mitte püsivad olukorrad. njaa, ma isegi kujutan ette, milles asi võib olla.

igatahes päevad lähevad mööda aga tõelist tantsutahet ja laululusti pole. ja tegelikult ma pole depressiivne tüüp. midagi pole halvasti. aga seda on vähe. R rääkis, et temal ka olnud rahulolematust, sest ta on alati leidnud, et võiks rohkemat. aga kui ma rohkem kriise läbi elan, siis rahuldun vähemaga, et õnnelik olla. ehk siis, minu kriisi põhjuseks on kriiside puudus. ;) loogiline, eks...

Ninety percent of everything is crap.
Theodore Sturgeon

mina olen lihtne inimene. ma ei oska-taha-viitsi-suuda asju ja elu keeruliseks teha ning mõelda. et jääme lihtsaks. lihtne ei ole banaalne või sisutu või triviaalne või mõttetu. lihtne on lihtne.

lihtne on ka hea. lihtne on elementaarne. lihtne on ürgne. asjad lihtsalt on. ei ole vaja alati tagamõtet või allteksti või ridade vahelt midagi lugeda.

nagu ma kord ütlesin "ma olen psühholoogiatudeng. ma ei saa asjadest aru. mulle tuleb otse öelda."

jah! olengi lihtsameelne. teie olge siis keerulised edasi, kui tahate. mina ei taha. kahju!

This is my simple religion. There is no need for temples; no need for complicated philosophy. Our own brain, our own heart is our temple; the philosophy is kindness.
Dalai Lama

närvid läbi. liimist lahti. mentaalses mõttes vrakk.

tüdinud. väsinud. tülpinud.

kõigest.

jätke mind rahule. vajan aega endale.

mitte, et teie süüdi oleks.

aga nüüd siis teate.

vrakk.

One of the most appalling comments on our present way of life is that half of all the beds in our hospitals are reserved for patients with nervous and mental troubles, patients who have collapsed under the crushing burden of accumulated yesterdays and fearful tomorrows. Yet a vast majority of those people would be walking the streets today, leading happy, useful lives, if they had only heeded the words of Jesus: "Have no anxiety about the morrow"; or the words of Sir William Osler; "Live in day-tight compartments."
Dale Carnegie

kell on pool kaks öösel. ärkan kohina peale. mõtlen, et korterikaaslane läks pesema. kohin on kahtlaselt vali. tõusen püsti, lähen olukorda kontrollima. korterikaaslane ütleb, et tema arvas mind vannitoas olevat. läheme vaatama. vannitoas ei midagi, ei kedagi. teen wc ukse lahti ja olen hetkega läbimärg. wc ujub, sest loputuskasti viiv toru oli lõhkenud. riided koridoris on läbimärjad. kingad on märjad. vett purskab. kas ma juba mainisin, et mina olin läbimärg? kas ma mainisin, et ma olin just voodist tõusnud? kas ma mainisin, et vesi oli jääkülm? sukeldun siis toru juurde, mõtlen, et kuidas ma korteri vee kinni saan. siis näen seda toru sulgevat kraani. pusin... ja võit. vesi ei purska enam meeletu survega kaugustesse ja kõrgustesse. aga külm on. märg on. ja siis hakkab kuivatamisaktsioon. ja siis on juba naljakas. aga alles siis. kas ma mainisin, et vesi oli jääkülm?

I've got a twisted sense of humor, and everything amuses me.
Robert Heinlein

südaöö, kuulan muusikat ja loen õppejõudude blogisid :)

õppimisest on täiesti villand. homme (s.t juba täna) on kliinilise eksam ja psyhhomeetria kontrolltöö. kliinilisega pole hullu, aga psyhhomeetriaks pole jõudnud veel õppima hakatagi.

täna oli raske päev. hommikul uurimustöö projekti esitamine, siis nõustamise kontrolltöö ja siis veel suhtlemistreening, kus ma end tõsiselt ületasin. videosalvestused ei meeldi mulle üldse, avalikud esinemised ei meeldi mulle üldse, 15 psühholoogihakatist, kes iga su sõna ja mitteverbaalset väljendust kommenteerivad (mina nende seas), ka mitte. tegelikult on need hakatised väga toredad inimesed, aga kahjuks piisavalt kompetentsed, et õiglaselt kritiseerida :P

tegelikult peaksin praegu magama, sest viimased ööd unetud olnud. aga samas ma pole ainuke... seminaritöö juhendaja saatis eelmisel ööl pool üks mulle meili. ja kursakaaslased, kes magavad päeval ja öösiti üleval jne jne jne

When I examine myself and my methods of thought, I come to the conclusion that the gift of fantasy has meant more to me than any talent for abstract, positive thinking.
Albert Einstein

eile oli siis viin. aga isegi see ei suutnud mind unetusest vabastada.

mõtlesin eetikale ja selle õpetamisele. mitte et ma arvaks, et eetika loengud on mõttetud. ma lihtsalt ei nõustu alati neis räägituga. sest kuigi me kanname vastutust oma klientide ja ühiskonna ees, peame me lõpuks vastust andma ka iseendale. aga see on juba pikem jutt...

kirjutasin hommikul iseseisvalt valmis esimese kohtueelse ettekande. homme läheb see veel toimetamisele ning siis loodetavasti kohe kinnitamisele. neli nädalat uurimistööd ja analüüsi ning siis sa võtad selle kõik mõne tunniga piiratud arvu sõnadega kokku. ja siis ongi läbi. korraga ongi kõik.

In real life, unlike in Shakespeare, the sweetness of the rose depends upon the name it bears. Things are not only what they are. They are, in very important respects, what they seem to be.
Hubert H. Humphrey

njaa... käib töö ja vile koos. kohutavalt kiire on,

sest tegemisi on nii töö-, kooli- kui eraelus. juba nädalake ma pole öösiti kuigi palju maganud. täna öösel mängisin toreda seltskonnaga bridži, eile öösel üks sünnipäev (ka toreda seltskonnaga) ja enne seda unetus (endale olen alati suurepärane seltskond).

neljapäeval käisin verd andmas esimest korda elus ja sain endale kohtumajja lõpuks oma kruusi, ilusa pelikaniga. weeee... mul on kruus. aga vere loovutamine ei olnudki mingeid ebameeldivusi tekitav. nojah, enne seda, kui nõel veeni torgati, olin tohutult närvis, kuid niipea kui protseduur ise pihta hakkas, oli kõik suurepärane. ja terve päev oli hea olla.

ilm on külm ja õhk karge, mulle see meeldib.

aga nüüd ma lähen hetkeks magama, sest uurimuse projekt, mida ma päevi teinud olen, enam ei edene, kuna mõte ei liigu ning tähelepanu hajub.

One of the symptoms of an approaching nervous breakdown is the belief that one's work is terribly important.
Bertrand Russell